ohvrikivi "Vahakivi", vaadatuna põhja poolt tulles
eelmise kuva jätk. "Vahakivi" lääne poolt vaadatuna. Vahakivi peal asunud Jaan Jungi ja Villem Reimani järgi („Muinasaja teadus eestlaste maalt, III – Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt”), suur lohk, kus vesi seisnud ja kivi edelaservas (antud kuva peal kivi parempoolne osa) olevat asunud ka astmed (kivi peale ronimiseks): "see on üks suur kiwi, mida Wahakiwiks hüütakse, umbes 8 jalga kõrge ja pealt niisama lai. keset kiwi on suur lohk, kus wesi alati sees seisab. Edela poolt käiwad astmed kiwi peale üles."
Vatku Hiieväli. vaade sellele edela poolt, metsaserva veerest
huvitav inimesesarnase olendi näoga kivi Vatku Hiievälja edelaservas. iseasi on siis, kes mida selle kivi peal näeb. antud blogikirjutaja näeb selles näiteks otsevaates kapuutsiga olendit, kelle vasakus käes on kolmeharuline hark (või siis mütoloogiamaigulisemalt - tal on kolmeharuline käsi). pealtnäha tundub kivi olevat looduslike lohkude ja süvenditega, kuid teisalt jälle ei saa lõplikult välistada ka seda, et mõni lohk ja/või süvend võib olla täiuslikumaks süvendanud hiljem kellegi inimlapse poolt. muuseas see kivi peaks olema hiieala peal ehk siis Vatku Hiievälja ja seda edela ja lõuna poolt piirava Hiiemetsa vahel, vast ehk natuke rohkem isegi sinna Hiiemetsa poole. seda Hiiemetsa on maininud ka Jaan Jung ja Villem Reiman oma raamatus „Muinasaja teadus eestlaste maalt, III – Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt”: "Hiiewäljad Palmse Watku külas. Ka mets sääl wäljade ligi kutsutakse Hiiemetsaks."
eelmise kuva jätk. sama olend teistes värvitoonides
Üleoja nimeline oja ja selle keskjooks
Üleoja ürgsed ilud ja võlud
eelmise kuva jätk. Üleoja oja oma ürgses voolusängis
omadega Kukemäel. Kukemäe edelakallak
vanad hongad Kukemäe keskel
vanad puud Kukemäe kirdenurgas
kooreseppade poolt tekitatud kujundid lamava puu peal. selle peal oleks justkui kellegi ühesilmalise pea vaatamas poolprofiilis paremale poole. peas tundub tal olevat selline suur ja lai (nn kõrvast-kõrvani) müts. Kukemäe kirdenurk
Kukemäe põhjapoolne nõlv. siin kasvas teiste puude seas ka üksikuid vanu pärnapuid
vaade läbi kuusepuudest müüri alla Loobu jõe orule ja selles voolavale vahutavale jõele. Kukemäest edelas olev kõrge kaldaäärne
veel huvitavaid vaateid metsa vahelt Loobu jõele. Kukemäest edelas olev kaldaäärne
vahutav ja kobrutav Loobu jõgi Kukemäe ja Üleoja suudmekoha vahel
kaldaäärne Kukemäe ja Üleoja suudmekoha vahel
eelmise kuva jätk. ürgne puutumatu ilu Loobu jõe kaldaäärsel
kaldaäärne niin ja selle kaarjas oks. kaldaäärne Üleoja suudmekohast poolsada sammu põhja pool
Loobu jõe vastaskalda pime mets. Üleoja suubumiskoha äärne
tormakalt Loobu jõkke voolav Üleoja või Üleoja ojake. siin oru vahel meenutas ta väga kui mingit mägioja. Üleoja suudmekoht
meeliülendavad vaated Üleoja oru serva pealt Loobu jõele ja sügavas orus asuvale Üleoja suudmekohale
vaade Üleoja suudmekoha juures oleva oru serva pealt Loobu jõe poole
ürgilmeline Loobu jõe kaldaäärne Üleoja suudmekohast sadakond sammu lõuna pool
eelmise kuva jätk. hingetuks võttev ürgne ilu Loobu jõekääru juures
kooreüraskite poolt tekitatud uuristused vanal lamapuidul. Loobu jõe äärne mets Üleoja suudmekohast paarsada sammu lõunas
eelmise kuva jätk. veel kooreüraskite pilkupüüdvaid kooreuuristusi
Loobu jõe ürgilmeline teispoolne (läänepoolne) kallas
Loobu jõe ilusid ja võlusid ühe sealse käärukoha juurest. kuval olev vasakpoolne kaldaosa on Loobu jõe vasakkallas
keskmise suurusega rändrahn. Üleoja suudmekohast umbes kolmsada sammu lõuna pool olev Loobu jõe kaldaäärne
jõe keskel olev kivi ja selle juurde maha kukkunud puud. Loobu jõe äärne umbes kolmsada sammu Üleoja suudmekohast lõuna pool
eelmise kuva jätk. sama kivi lähemalt vaadatuna
põlismets Loobu jõe kaldaäärsel
sünge kuusikuga ümbritsetud ja lumepulbriga kaetud väike lagedam koht Loobu jõe vastakaldal (idakaldal)
rännulise Kristiina hetked iseendale Loobu jõe kalda veeres oleva kivi peal. kaldaäärne Üleoja suudmekohast umbes nelisada sammu lõuna pool
veel vahvaid kooreüraskite uuristusi Loobu jõe kaldaäärsel lamapuidul
kuuse oksal rippuv muljutud katel. Loobu jõe kaldaäärne Üleoja suudmekohast umebs pooltuhat sammu lõuna pool
kõredega palistatud kaldaäärne Loobu jõe ääres
veel Loobu jõe äärseid väärikaid kuusepuid
simajaskauneid vaateid käänulisele ja kärestikulisele Loobu jõele
rännuliste teekond aasu äärset mööda Lemmingisaare poole
vaade Loobu jõe keskel oleva Lemmingisaare pealt lääne poole. siin Lemmingisaare külje all asub veel kuskil 3-4 väikest jõesaarekest
puust tehtud kalevipoeg valvamas Lemmingisaare (jõesaar Loobu jões) lõunakallast
eelmise kuva jätk. sama kalevipoeg vaadatuna teise nurga alt
eelmise kuva jätk. eelpool mainitud kalevipojast mõni samm teisel pool seisis veel teinegi puust kalevipoeg
eelmise kuva jätk. mõlemad puust vardijad ühe kuva peal - kalevipojad hoidmas valvet Lemmingisaare lõunakalda juures
eelmise kuva jätk. ja samad kalevipojad eemalt põhja poolt vaadatuna. Lemmingisaart nimetati vanasti ka Lemmingikariks. selle jõesaare ja siin jõe kalda ääres asuva taukoha kohta samuti üks huvitav pärimusjutt Jann Jungi ja Villem Reimani sulest: "Lemmingikoht. Palmse wallas Loobu jõe ääres metsa sees on üks talu, mille nimi Lemmingi on. Wanajutu järele olewat seal jahijumal Lemmingi elanud. Sellest ka koha nimi. Wõhma ja Wõsu küla wahel on ka Lemmuselja ehk Lemmingselja koht. Loobu jõel näikse siin niisamasugune tähtsus olema, kui Wõhandu jõel Wörumaal. Siin on olnud Lemmingimets, jões Lemmingikari (madal, kiwine koht), siis sügaw jõehaud Lemmingi talu kohal, siis H i i e m e t s jõesuu ligidal, Uku haud Wihasoo külas, Hiiekoht ülemal pool Wihasoo küla, Kalmenõmm jne." Jaan Jung ja Villem Reiman „Muinasaja teadus eestlaste maalt, III – Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt”
kärestikuline jõgi Lemmingisaare edelas
nimetu rohemuruga kaetud saareke Lemmingisaarest loodes
vana paekividest keldrihoone Lemmingu talukoha lähistel
iseäraliku väljanägemisega kivi Lemmingu talukohast loodes
eelmise kuva jätk. eelpool mainitud kivi ja sellel olev samblamuster lähemalt vaadatuna. lisaks võib kivi tasapinnal märgata ka ühte ümarat lohku või lohu moodi kohta
Üleoja ülemjooks ja seda ümbritsev põlismets
valgelaigulised kujundid kasekäsnaku (piptoporus betulinus) peal. Üleoja ülemjooksu äärne laanemets
Üleoja ürgne voolusäng ülemjooksul ja seda ümbritsev laanemets
rännuline Kuutuul vaatamas ja kaasa elamas kuidas vapper Rollo valmistub Üleoja ületamiseks
ürgsed ilud Üleoja ülemjooksul
kuuse-ja haavaenamusega põlismets Katkusoone juures. Katkusoone kohta selline pärimusjutt: "Seal Lemmingimetsa kõrwas on üks wäike soon. mida Katkusooneks hüütakse. Sellest soonest räägib rahwas: Enne, kui palju sõdasid, näljaaegu ja katkusid olnud, põgenenud Palmse rahwas ikka Watkuhiide ja Lemmingimetsa ja leidnud sealt warjupaika. Kord olnud aga nii suur katk, et pühas hiieski inimesed surnud. Aga Lemmingimetsa ei ole katk ommeti mitte pääsnud. Katkusoones läinud katku tõllaratas katki ja katk jäänud pidama. Sellepärast hüütakse seda soont Katkusooneks. Wist on Lemminge koht wana pelgupaik olnud." Jaan Jung ja Villem Reiman „Muinasaja teadus eestlaste maalt, III – Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt”
kooreseppade kirjad kulla-ruugekarvasel kuusepalgil. Katkusoone äärne põlismets
Katkusoone üks lättekohtadest. Hiievälja kaguserva äärne sanglepik
üksik põlispuu Vatku Hiievälja taguses (ehk Hiieväljast kagus) allikametsas
Katkusoone teine lättekoht - nn Hiievälja tagune allikas
Jussikääbas vaadatuna umbes poolesaja sammu pealt loode poolt. Jussikääbas on vana matmispaik
eelmise kuva jätk. Jussikääbas vaadatuna veidi kaugemalt loodest, nii umbes sajakonna sammu pealt.
lõpetuseks lisaks siia juurde veel ka paar huvitavat kokkusattumust, mis tulid ilmsiks alles pärast rännakut:
teatavasti nimetatakse toomapäeva ka nõgikikkapäevaks ja nõgikukepäevaks. lisaks kandnud Toomas muiste selliseid nimetusi nagu Toone Toomas, katku Toomas ja katkujumal Toomas.
miline ajastus oli sattuda Kukemäele ja Katkusoone peale just toomapäeval ja nõgikukepäeval, lisaks pealegi veel Kukeaastal, täpsemalt siis Kukeaasta (Punase Tulekuke aasta) viimases kõige põnevamas ja olulisemas kaheteistkümnendikus.
Kukemäe rännak:
Osalejad: Tulepiiga, Kuutuul, Päevapaiste, Laura, Ragnar, Soolemb
Distantsi pikkus: 5,5 km
Asukoht: Kukemägi, Hiieväli, Loobu jõgi, Lahemaa rahvuspark, Vatku küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar